Enamik meist kasvas üles süües liha, kandes nahka ja tsirkuseid ning loomaaedu külastades . Paljud meist ostsid meie armastatud “lemmikloomad ” lemmikloomapoodidest, pidasid merisigu ja hoidsid puuris ilusaid linde. Me kandsime villa ja siidi, sõime McDonald’si burgereid ja käisime kalal. Me ei mõelnud kunagi, mida need tegevused loomadele kaasa toovad. Nüüd aga küsid sa, mis iganes põhjusel: ,,Miks peaks loomadel olema õigused ?,,

Oma raamatus „Loomade Vabastamine“ (Animal Liberation) , toob Peter Singer välja, et võrdsuse põhiprintsiip ei nõua mitte võrdset või identset kohtlemist, vaid võrdset arvestamist. Loomade õigustest rääkides on see oluline erinevus. Inimesed küsivad sageli, kas loomadel peaksid olema õigused, ja lihtne vastus on “Jah !” Loomad väärivad kindlasti kannatustest ja ekspluateerimisest vaba elu. Jeremy Bentham, utilitaristliku moraalse filosoofia koolkonna asutaja, väitis, et otsustamaks, kas mingil olevusel on õigused, ei ole küsimuseks “Kas nad mõtlevad?” ega “Kas nad räägivad?”, vaid “Kas nad kannatavad?” Selles lõigus näitab Bentham, et võime kannatada on oluline omadus, mis annab olevusele õiguse võrdsele arvestamisele. Võime tunda kannatusi, ei ole lihtsalt veel üks võime teiste seas, nagu seda on võime vallata keelt või kõrgemat matemaatikat. Kõikidel loomad on võime kannatada samamoodi ja samal määral , nagu seda teevad inimesed. Nad tunnevad valu, rõõmu, hirmu, frustratsiooni, üksindust, ja emalikku armastust. Alati kui thame teha midagi, mis riivab nende huve, oleme moraalselt kohustatud nendega arvestama.

Loomaõiguslased usuvad, et loomadel on kaasasündinud väärtus, mis pole kuidagi seotud sellega, kui kasulikud nad inimestele on. Me usume, et igal elutahtelisel olendil on õigus elada vabana valust ja kannatustest. Loomaõiguslus ei ole lihtsalt filosoofia, see on ühiskondlik liikumine, mis seab kahtluse alla traditsiooniilise suhtumise, et kõik loomad eksisteerivad üksnes inimeste jaoks. PETA asutajana on Ingrid Newkirk öelnud: ” Kui tegemist on valu, armastuse, rõõmu, üksinduse või hirmu tundmisega, siis rott on siga on koer on poiss. Igaüks hindab oma elu ja püüab vältida surma.”

Ainult eelarvamus annab meile õiguse keelata teistele õigusi, mida me lubame endile . Põhinegu see siis rassil, sool, seksuaalsel sättumusel või liigil – igal juhul on see moraalselt vastuvõetamatu. Kui sa ei sööks koera, siis miks süüa siga? Koertel ja sigadel on samasugune võime tunda valu, kuid just liikidel põhinev eelarvamus paneb meid mõtlema ühest loomast kui kaaslasest ja teisest kui õhtusöögist.

Miks loomaõiguslus?