KARUSLOOMKARUSNAHK

Peaaegu kogu maailma karusnahatoodang tuleb karusloomafarmidest – kõrgete aedadega inimasulatest eraldatud hiiglaslikest tootmisüksustest. Tüüpilisemad karusloomad, keda kasvatakse, on lihatoidulised metsloomad nagu rebased, mingid ja kährikud. Kasvatakse ka küülikuid, tšintšiljasid ja tuhkruid. Farmis elavad karusloomad terve oma elu kitsastes puurides, kus neil on võimatu loomuomaselt käituda. Elu traatvõrest põrandal võib põhjustada nende käppade deformeerumist. Lisaks on loomad tihti pandud mitmekesi ühte puuri kokku. Kitsikuses võib see viia vägivalla ja üksteisele tõsiste vigastuste tekitamiseni.
Kõik karusloomad tapetakse mõnekuuselt kas süsihappegaasiga täidetud kambris või anaalse elektrilöögi kaudu.

Karusnahk on tänapäeval kaotanud oma kunagise eesmärgi hoida inimesi soojas ning sellest on saanud luksusese. Seda tõendab ka fakt, et enamus karusnahast läheb aksessuaaride tootmiseks, mitte täiskarusnahksete toodete valmistamiseks. Erinevad laialtlevinud alternatiivid muudavad karusnaha kandmise tarbetuks julmuseks. Ometigi on see paljude inimeste seas hinnas kui staatusepeegeldaja, sest enda kaunistamist tapetud looma nahaga peetakse sageli glamuurseks. Vaata salajast uurimust loomade olukorrast Eesti suurimas karusloomafarmis Keila lähedal – http://www.loomadenimel.ee/karusnahalugu/

PETA ülevaatlik video moetööstuse tõttu kannatavatest loomadest. NB! Nõrganärvilistele ja lastele pole soovitatav.

NAHK

Meie ühiskonnas on küllaltki suur teadlikkus karusnahaga seonduvatest probleemidest, kuid naha kasutamist peetakse üldiselt aktsepteeritavaks. Sageli arvatakse, et nahk on lihatööstuse kõrvalprodukt. Tegelikult on nahkade müügist saadav sissetulek üks peamisi põhjuseid veiste kasvatamiseks. Seega toetab nahatarbimine otseselt tööstust, mis loomadele kannatusi tekitab.

Ülevaatlik video nahatööstusest. NB! Nõrganärvilistele ja lastele pole soovitatav.