Väitest, et me asume toitumisahela tipus on saanud populaarne õigustus loomsete toodete söömiseks ja kinnitus meie võimele vägivaldselt kõige ja kõigi üle domineerida. Ent vägivalla õigustused, mis toetuvad võimule ja üleolekule tuginevad „Kel võim, sel õigus“ filosoofiale – põhimõte, mis on aluseks inimajaloo kõige hullematele julmustele ja kuritegudele.

Prantsuse teadlaste uuringust selgus, et mida jõukamaks inimesed saavad, seda enam kipuvad nad sööma liha ning vähem taimset toitu. Jõukust, ühiskondlikku seisundit ja privilegeeritust seostatakse suurema lihasöömisega ja uskumusega, et asume „toitumisahela tipus“. See seos on viinud massilise liha tarbimise suurenemiseni paljudes arengumaades, sealhulgas Hiinas, Indias, Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas.

Need, kes usuvad, et väitele, et inimesed asuvad mingisuguse toiduahela tipus, on olemas teaduslik alus, peaksid järgnevat arvesse võtma: 2013. aastal kasutasid ökoloogid esimest korda statistilist meetodit, et arvutada välja erinevate liikide toitumistase (liigi asumine toitumisahelas) sõltuvalt nende toitumisviisist. Selle järgi paiknevad inimesed punktis 2.21 skaalal 1-5, umbes samal kohal, kus anšoovised ja sead. Skaala alumises otsas asuvad taimed ning ülemises otsas asuvad kiskjad, kes toituvad ainult lihast ja kes ise ei ole kellegi saakloomad (näiteks tiigrid, krokodillid või boamaod).

Kahjuks ei analüüsi see uurimus kriitiliselt väidet, et kuulumine mingisugusesse toiduahelasse toob endaga kaasa väära eelduse, nagu elaksid tänapäeva inimesed küttijate ja korilastena loomulikus keskkonnas, kus nad peavad koos teiste liikidega toidu nimel võistlema, nagu oleks meie ainus võimalus toitu saada seda küttides või metsast korjates. Teisisõnu see uurimus ignoreerib olulist moraalset vahet, mis tuleneb meie võimalusest valida paljude toitude vahel, vastupidiselt teistele loomadele, kes elavad metsikus looduses ja kellel pole pole võimalust süüa muud, kui seda, mis on neile kättesaadav.

Meie, inimesed, ei asu mitte millegi tipus. Me oleme pelgalt osa vastastikuses sõltuvuses olevast elude võrgustikust, mis moodustab keeruka, ent samas hapra ökosüsteemi. Me kas osaleme nende looduslike süsteemide kaitsmises või hävitamises meie enda ohustamise hinnaga. Toiduahela kontseptsioon on inimese loodud ja see asetab liigid omavahelisse konkureerivasse hierarhiasse, mitte ei püüa heas usus mõista keerukaid ökosüsteeme, kuhu me tegelikult kuulume. Selektiivselt bioloogilise determinismi kohandamine ignoreerib ka fakti, et me oleme moraalsed olendid. Süües taimetoitu saame me toitained esmasest toiduallikast, mis on kõige keskkonnasõbralikum ning ressursitõhusam viis ning mis samas vähendab loomadele, inimestele ja planeedile tehtavat kahju.

 Artikli ingliskeelne algallikas : http://freefromharm.org/common-justifications-for-eating-animals/breaking-food-chain-myth/

Toitumisahela müüdi murdmine