sentientEnamik meist on näinud mõnel loomaõiguslusplakatil hüüdlauset „liha on mõrv.“ Suurem osa inimesi pööritab selle mõtte peale silmi, tundes ennast liialt ähvardatuna, et selle üle sügavamalt mõtiskleda. Kuid Merriam-Websteri sõnaraamatu kohaselt tähistab „mõrv“ midagi enamat kui ettekavatsetult inimese tapmist: „julmalt tapma.“ Põhimõtteliselt oleks see loomupärase julmusega tapmine, jättes välja teised tapmisviisid, näiteks halastussurma või sõjapidamise. Kas loomade tapmine on loomupäraselt julm?

Kaasaegses tööstusühiskonnas lihtsalt puudub toitaineline vajadus liha järele. Vastupidi, taimetoitlased elavad uuringute kohaselt kauem kui lihasööjad ja nende üldsuremuse näitaja on hinnanguliselt 12% madalam. Arstid on pikka aega olnud teadlikud punase liha söömise ning südame- ja veresoonkonnahaiguste seostest, aga alles hiljuti on hakatud täielikult mõistma taimse toitumise eeliseid. Sellest põhjalikumalt hiljem.

Inimesed ei ole küll bioloogiliselt herbivoorid, aga nad ei ole ka karnivoorid. Meie liik kuulub omnivooride kategooriasse, mis muudab lihasöömise puhtalt eetiliseks otsuseks. Peaaegu igale vegetaarlasele või veganile, kes on avalikult lihale öelnud „ei, tänan“ meenub mõni kiusamisjuhtum. Seletus on lihtne. Varjamatult eetilisel viisil käitumine grupi ees, kes teeb ebaeetilisi otsuseid, on loomupäraselt agressiivne. Sa ei ütle lihtsalt „ei“ toidule, vaid kogu elustiilile, mida su nina ees demonstreeritakse.

Loomade tapmine on kaasaegses tööstusühiskonnas igal juhul loomupäraselt julm, sest see on eelistus, mitte vajadus. Me ei tapa loomi seetõttu, et vajame nende liha, vaid seetõttu, et tahame neid söögiks, riietuseks, meelelahutuseks, või mõnel muul täiesti ebavajalikul põhjusel kasutada. See on eetilisest vaatepunktist põhjendamatu, sest me teame, et loomad, keda tapame, on erinevalt taimedest tundlikud sotsiaalsed olendid, kes tunnevad valu ja hirmu. Lühidalt: liha on mõrv.

Raskustest hoolimata on tohutul hulgal häid põhjusi, et kaastunde kasuks otsustada. Kõige ilmsem põhjus on empaatia. Inimesed on võrratult suure mõtlemisvõimega sotsiaalsed loomad ja mõrv ei sobitu meie psüühikasse. Erinevalt mitmetest kaasloomadest, on inimeste võimuses teadlikult valida meid ümbritsevate olendite kannatuste vähendamine. Meie keeldumine toiduahela mentaliteedist välja astuda, tähistab meie enda kui liigi võimekuse eitust teha enesest teadlikke otsuseid.

Teine põhjus loomade tarbimise lõpetamiseks on meie kodu. Loomade tapmise protsess tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui trasport ja on peamine kliimasoojenemise põhjustaja. Taimetoitlaseks hakkamine on palju keskkonnateadlikum otsus kui hübriidauto ostmine. Kuigi farmiloomade kasvatuse mõjus ollakse üksmeelel, ei maksaks oodata, et sellest tihti räägitaks. Astronoomiliste summade tõttu, mis lihatootmisest saadakse, on tööstusel seaduslik õigus seda info mitte levitada. Kas mäletate Oprah´ juhtumit?*

Siit jõuamegi tervise juurde. Taimne toitumine on kõige tervislikum variant suuresti tänu selle positiivsele mõjule vererõhule ja kolesteroolile. See kehtib eriti meeste puhul, arvestades et neil on suurem risk jääda südame-veresoonkonna haigustesse. Lihavaba toitumine hoiab eemal ka diabeedi, vähendades sellesse jäämise riski kuni 36%. Teised hästi tuntud taimse dieedi kasutegurid on kaalu reguleerimine, seedeelundkonna tervis ja isegi parem seksuaaltervis.

Kaastundlik söömine on üks kõige kasulikumaid valikuid, mida sa saad teha teiste loomade, enda ja planeedi heaks. Alusta täna.

– Chris Sosa

Allikas: http://www.huffingtonpost.com/chris-sosa/animal-activism-_b_3758898.html

* Hullulehma tõve levimise kõrgperioodil 1996. aastal teatas Oprah oma saates, et ei söö enam iial ühtegi loomalihast tehtud burgerit. Selle peale kaebas lihatööstus ta kohtusse nõudes temalt kahjutasuks 12 miljonit dollarit, sest väidetavalt peale seda saadet vähenes loomaliha müük tunduvalt.

Loomade söömine: kaastunne, tervis ja planeet